See on meie projekti semestri vältel peetud blogi. Selles failis on kõik semestri jooksul kirjutatud postitused.

Esimene postitus - Vaiko

Tiimi ülesehitus ja teema valik

Meie tiimi liikmeteks on tiimi juht Mattias Tamm, disainer ja arendaja Vaiko Villiam Tuul, dokumenteerija ja arendaja Armin Jaemaa, arendaja ja testija Martin Sütt ning arendaja ja testija Kert-Jan Ots. 04.02.25 tegime ühiselt hääletuse Messengeri grupis, projektiks valisime auditooriumite seadmete juhtimine.

Arusaam projektist

Ülikooli klassiruumides ja auditooriumites on projektorid, tahvelekraanid, kardinad, tuled ja ventilatsioon, mille juhtimiseks on hetkel kasutusel kallis ning piirav nutilahendus. Olemasoleva nutilahendusega on võimalik seadmeid lülitada sisse/välja ning ekraanide/projektorite kõrgusi sättida. Uueks lahenduseks soovitakse saada alternatiivset tarkvara, mis oleks avatud lähtekoodiga ning mis ei oleks seotud ühe kindla tootjaga. Lühidalt peame looma uue “Smart classroom” liidese.

Eelmisest süsteemist meil palju teadmisi ei ole, ligipääsu me sellele kahjuks ei saa. Lisada tuleb (funktsionaalsuse poole pealt) võimalus rakenduse abil kasutaja vaadet redigeerida, seadmete sisse/välja lülitumisi kellaajaliselt automatiseerida ning kajastada rakenduses seadmete hetkeolekut. Luua tuleb eesrakendus, mis jääb auditooriumis tahvli peal näha ning millega kasutajad otseselt kokku puutuvad. Samuti ka administraatorile “master” puldi rakendus. Antud projekt ei hõlma endas riistvara kontrolleritega suhtlevat tarkvara, mis ülikoolil juba olemas on ning mida muudetakse vajadusel sobitumaks loodud eesrakendusega. Eesrakendus tuleb luua selliselt, et kasutajaliidesel tehtud nupuvajutuse peale käivituks kindel funktsioon, mis suhtleks serveripoolse tarkvaraga, mis omakorda suhtleb riistvaraga. Nupuvajutuse peale käivituva funktsiooni sisu ei saa olema arendusmeeskonna loodud, vaid luuakse hiljem ülikooli süsteemiadministraatori poolt.

Teine postitus - Mattias

Meeskonna moodustumine

Meie meeskonna moodustumine oli lihtne ja loomulik protsess. Projekti nõuded nägid ette, et tiim peab koosnema nii tarkvaraarenduse kui ka digitaalse meedia suuna tudengitest. Mina ja Vaiko esindasime digitaalse meedia suunda ning tarkvaraarendajatest olin kokku puutunud teiste hulgas Martiniga. Martin kirjutas mulle Messengeris enne teisi tarkvaraarendajaid ning tal olid juba olemas omad sõbrad – Armin ja Kert. See osutus ideaalseks, kuna koos moodustasime täpselt viieliikmelise tiimi. Seega olime juba esimese projekti tutvustava loengu ajal valmis ning hakkasime kohe arutama, millist teemat valida.

Juhi selgumine

Juhi rolli langesin puht-juhuslikult mina. Õppejõud võttis iga meeskonna esimese nimekirjas olnud liikme ja saatis meile esimese projektiga seotud e-kirja, milles määras meid algselt juhtideks. Samuti anti teada, et kui soovime juhti vahetada, siis tuleb sellest märku anda. Pärast põgusat arutelu meeskonnaga otsustasime siiski, et mina jään meeskonna juhiks. Selleks ajaks kui juhi rollitäitja otsuse langetasime, oli meil juba valitud meelepärane teema ning lõin kohe esimese kontakti tellijaga. Ma leian isiklikult, et meie meeskonnas pole juht selline, kes kõik otsused ise langetaks ja käsklusi jagaks, vaid pigem hõlmab see roll endas lihtsalt ülevaate omamist ning tellija ja meeskonnaliikmetega suhtlemist.

Kolmas postitus - Vaiko

Esimene kohtumine kliendiga (Meelis Karp) toimus 11.02 kell 14:00. Tiimi juht Mattias leidis kliendi kontaktandmed ning leppis aja kokku. Kohtumisel saime esialgsetele küsimustele vastused ning üldvaate kliendi soovidest. Kliendiga koos oli kohtumisel teine kooli süsteemi administraator. Tema tutvustas master pulti ning rääkis olemasolevast süsteemist nii palju kui sai. Esimesed kogemused kliendiga suhtlemisest olid positiivsed. Eelnevalt mõeldud küsimused olid detailsed ja pädevad. Klient ise ei rääkinud väga palju, kuid saime vajalikku esialgset infot projekti kohta ning meie ettekujutus projektist hakkas selginema. Järgmisel kohtumisel plaanime detailsemalt arutada funktsionaalsust ja tehnilisi piiranguid. Loodame saada täpsemad vastused küsimustele, mis aitavad meil edasist arendust planeerida.

Esimene nädal 03.02.25-09.02.25 - Mattias

Toimus suvepraktikat tutvustav loeng, tiimi moodustamine, teema valimine. Toimusid ka esimesed sissejuhatavad loengud Interaktsioonidisain ning Sissejuhatus Infosüsteemidesse kursustel. Järgmiseks nädalaks midagi ette teha ei jäänud seega plaan oligi oodata järgmist nädalat.

Interaktsioonidisain

Toimus sissejuhatav loeng - mis on interaktsioonidisain, mis on disain, disain kui idee elluviimine.

Sissejuhatus infosüsteemidesse

Toimus sissejuhatav loeng.

"Projekti teema valik, registreerimine. PROJEKT: ETTEVÕTTE ÄRIMUDEL JA EESMÄRGISTAMINE. Äripoole kirjeldus: millist lisaväärtust projekt loob kliendile, mis on tema eesmärk? Organisatsiooni/firma/asutuse/ettevõtte üldkirjeldus, eesmärgid, sihtmärgid ja arhitektuur. Põhiprotsesside, -objektide, sündmuste ja tegutsejate loetelu, infovajadused loetelu"

Teine nädal 10.02.25-16.02.25 - Mattias

Interaktsioonidisain

Toimus esimene praktikum Interaktsioonidisainis. Alustasime konkurentsianalüüsiga kohapeal, jaotades ära sarnased tooted meeskonnaliikmete vahel. Igaüks sai ühe tarkvaraga tutvuda ning paika pandud võrdlustegurite alusel võrrelda. Kokku sai iga toote oluliseimate omaduste sõnaline kirjeldus ning üks kokkuvõttev konkurentsianalüüsi tabel. Sellest lähtudes hakkas moodustuma algeline kontseptsioon meie projekti lõpptootest.

Infosüsteemid

Alustasime organisatsiooni ülevaate koostamist. Ei saa päris täpselt aru mis loom see on või kuidas seda tegema peaks, kuid lähtusime näite materjalist ning saime mingi asja valmis.

“Projekti teema vajadusel laiendamine tegelikule või kujutletavale organisatsioonile. Organisatsiooni sõnaline üldvaade, kirjelda. Ärianalüüsi koostamise alus: alusta dokumendiga. Intervjuu kliendiga, infovajaduste täpsustamine. KONTEKSTISKEEM (diagramm). Iseseisvalt: organisatsiooni üldvaade.”

Lisaks

Saime kliendiga kokku ning arutasime projekti olemuse üle. Saime meeskonnana parema ülevaate sellest, mida meilt tegelikult oodatakse. Saime tänu kohtumisele ka tagantjärgi parandada infosüsteemide aines tehtud organisatsiooni ülevaadet, kus oli kirjeldatud infovajadused ja muud detailid projekti kohta, mida meil varem teada ei olnud. Kliendiga kohtumisest täpsemalt loe kolmandast postitusest.

Kolmas nädal 17.02.25-23.02.25 - Mattias

Interaktsioonidisain

Toimus loeng persoonade ja stsenaariumipõhise disaini teemal. Tutvusime tuleva nädala praktikumi tegevustega teoreetilise külje poolt ning saime aimu, mida ülejärgmisel nädalal ehk järgmisel kohtumisel tegema hakkame (järgmisel nädalal kohtumine ei toimu, kuna on Vabariigi aastapäev.) Järgmisel kohtumisel saame hakata koostama persoonasid ning stsenaariume ja valmistuda stsenaariumipõhise disainisessiooni läbiviimiseks.

Infosüsteemid

Toimus loeng protsesside kaardistamise teemal. Tutvusime flowchart’idega ning saime alustada oma protsessikaartide loomist. Esialgu tuli luua lausenditega kirjeldus juhendi järgi. Olles ainus, kes tol nädalal loengusse jõudis, tegin oma kirjelduse kohapeal ära. Teised tutvusid loengu materjalidega iseseisvalt kodus.

“Loo kõigi põhiprotsesside kirjeldus koos rollidega, kes tegutsevad. Igale protsessile joonista protsessidiagramm/ tegevusdiagramm (-skeem, põhiprotsessi lõikes) ja lisa täpsustavad tekstikirjeldused.”

Neljas nädal 24.02.25-28.02.25 - Vaiko

Interaktsioonidisain

Jäi Vabariigi aastapäeva puhul ära. Toimub järgmisel nädalal.

Infosüsteemid

Infosüsteemides toimus loeng ärinõuete ja protsesside teemal. Valdav osa tunnist oli praktikum. Tunni jooksul tegime eelmise nädala tegemata tööd järgi. Meil olid algsed põhiprotsesside diagrammid tehtud vaid Mattiasel ja Vaikol. Kogu tunni jooksul tegid teised poisid oma põhiprotsesside diagramme ning kontekstiskeemi. Tunni jooksul said diagrammid ja skeemid valmis. Järgmiseks tunniks on planeeritud konsultatsioon õppejõuga - näitame oma tehtud tööd ning küsime täpsustavaid küsimusi oma projekti vaatenurgast.

“Modelleeri süsteemi üldised nõuded. ÄRINÕUDED JA ÄRIPROTSESSID. Koosta iseseisva tööna äriprotsesside diagrammid - tegevusdiagrammid igale põhiprotsessile nii, et kaasatud oleksid ka alamprotsessid või eraldi alamprotsesside diagrammid. Diagramme täpsustavad tekstikirjeldused (lausendid) ja ärinõuded. Funktsionaalsus: kirjelda oma sõnadega, mida süsteem peab tegema ja kuidas käituma (vt ärinõuded). Täienda projekti:

• Infosüsteemi põhiprotsessid (loetelu) - mida süsteem võimaldab?
• Infosüsteemi eesmärgid - kellele pakub ja mida?
• Funktsionaalne vaade: Infosüsteemi põhifunktsioonid (tuletatud organisatsiooni protsessidest, mida süsteem vastavalt teeb (nt registreeringud)) Olekudiagramm (seisundidiagramm, seda täpsustab sündmuste-tegevuste-olemimuutuste vastavustabel)”

Viies nädal 03.03.25-09.03.25 - Mattias

Interaktsioonidisain

Praktikum kohapeal ei toimunud, kuna õppejõud haigestus. Võtsime seda kui mõnusat puhkust ja ei tegelenud praktikumi teemadega, mis tagantjärele ei olnud kõige parem lähenemine, sest 17.03 tähtajaga ülesanne oli väga mahukas. Nimelt oli vaja koostada igaühel üks persoona ja persoonale vastav stsenaarium ning nende stsenaariumide põhjal kõik koos viia läbi disanisessioon persoonadele vastavate isiksustega, et kohandada kontseptsiooni tõhusamaks ja sobivamaks kasutajate vajadustele.

Infosüsteemid

Toimus loeng kasutusjuhtude, kasutuslugude ja funktsionaalse vaate teemal. Loengus olid kohal Vaiko, Mattias ja Armin. Selleks loenguks oli vaja ära teha protsessidiagrammid ja kuna ainus, kelle oma oli hästi tehtud oli Vaiko, siis veetsid Mattias ja Armin loengu tehes oma protsessidiagramme paremaks. Kert langes haiguse küüsi ja Martin puudus isiklikel põhjustel. Edasise plaani kohaselt pidid ka Kert ja Martin oma protsessidiagrammid korda tegema. Selles loengus saime senise töö õppejõule ette kanda ning temaga puuduste ja muudatuste osas konsulteerida. Saime lõpuks aru, mida organisatsiooni ülevaade endast kujutama peaks ning plaanisime selle ümber teha. Kontekstiskeemi kohta saime ka tagasisisdet ning tulevikus oli vaja ka see ümber teha.

“Funktsionaalsusvaade. Kasutusjuhtude määratlemine ja joonistamine. Kasutuslugude kirjeldamine USE CASE - LISA OMA PROJEKTILE. Vaata üle protsesside kirjeldus: äriprotsessid, üldised ärinõuded. Rollid ja tegevused. Olekud. Lisa kasutusjuhud” protsessikaartide tähtaeg. Mattias ja Armin tegid loengu ajal oma protsessikaardid korda. Saime esmast tagasisidet neile protsessikaartidele, mis tehtud olid.

Kuues nädal 10.03.25-16.03.25 - Mattias

Interaktsioonidisain

Toimus loeng - informatsiooni arhitektuur, sisukaardid, voodiagrammid, kasutajalood. 17.03 tähtajaga ülesanne persoonade, stsenaariumi ja intervjuuga tuleb kõik see nädal ära teha. 10.-ks oli meil valmis 3 persoonat 5-st (ja kaks stsenaariumit), mille kohta saime peale loengut õppejõult tagasisidet küsida. Tänu sellele sai ülesanne palju selgemaks. Lisaks saime teada, et õppe-eesmärgil võime intevjuu viia läbi tiimisiseselt, kus igaüks mängib ühte persoonat, mida ta ise ei teinud. Neljapäevaks oli seis juba parem - 5 persoonat ja 5 stsenaariumit olid valmis ja kohandatud vastavalt esmaspäevasele tagasisidele. Intervjuu viisime läbi reede õhtul Discordi vahendusel ja tiimisiseselt nagu varem kirjeldatud sai.

Infosüsteemid

Loenguks parandasime ära organisatsiooni ülevaate vastavalt eelnevas loengus saadud tagasisidele. Loengus tegime ära funktsionaalse vaate, infosüsteemide eesmärkide kirjelduse ning alustasime kasutusjuhtude diagrammide ja kirjeldustega, mille Armin kodus ära lõpetas. Samuti näitasime loengu lõpus oma parandused ette ning saime nendega ühele poole. Loengus tegime ära ka ajalise vaate. Järgmiseks nädalaks jäigi kasutusjuhtude diagrammide lõpetamine.

“Loengu teemad: Loengus vaatleme infosüsteemi loomise strateegia lähtealuseid, etappe ja eesmärke. Mida hõlmab endas infosüsteemi strateegia, komponendid ja seosed infojuhtimise strateegiaga. Infosüsteemi efektiivsus organistasiooni keskkonnas. Informatsiooni tundlikkus ja organisatsiooni infokäitumine. Organisatsiooni sisesed ja välised mõjufaktorid infosüsteemile. Rollid ja pädevused infosüsteemi strateegilisel planeerimisel.”

Seitsmes nädal 17.03.25-23.03.25 - Mattias

Interaktsioonidisain

Praktikum kasutajalugude teemal. Saime tagasisidet seni tehtu kohta, vaatasime üle tagasiside varasemate ülesannete kohta ning vaidlustasime ebatäpseid ja vääraid kommentaare ning tagasiside pädeva osa põhjal tegime parandusi. Saime persoonade ülesande eest 12/20-st ja ei olnud sellega rahul. Üleüldiselt väga raske aru saada täpselt mille eest selles aines neid punkte antakse. Tundub nagu väga erinev iga projekti osas ja tunneme puudust kindlast konkreetsest hindamisest, kus oleks ära kirjeldatud täpselt kui palju punkte mingi osa sellest suurest ülesandest annab. Alternatiivselt (ja eelistatult) võiks olla selle aine hindamine arvestatud/mittearvestatud kujul. Lisaks varasemate ülesannete parandamisele alustasime kasutajalugude kaardistamisega lausendite kujul. Järgmiseks praktikumiks on vaja teha kasutajalugude diagrammid.

Infosüsteemid

Kohapeal sai iga meeskond kogu oma tehtud töö kohta tagasisidet. Meie saime positiivset tagasisidet ja midagi uuesti parandama ei pidanud. Peale tagasiside saamist läksime koju. Uueks ülesandeks saime olekudiagrammid.

“Tehtud töö tulemuste esitlemine ja arutelu. PROJEKTIDE KONSULTATSIOONID. Valmistu tutvustama oma projekti ka suuliselt kogu tiimiga: Mis teil seal toimub, äriprotsesside olemus, kuidas protsess täpsemalt välja näeb, kes osalevad, millised on funktsionaalsed nõuded, ärinõuded jne.”

Kaheksas nädal (VAHENÄDAL) 24.03.25-30.03.25 - Mattias

Vahenädal oli justkui nädalane puhkus, kus me ei teinud projektiga seoses mitte midagi. Inimesed olid tööl, tegid individuaalseid asju teiste ainete raames ning puhkasid.

Üheksas nädal 31.03.25-06.04.25 - Vaiko

Interaktsioonidisain

Loeng LoFi vs HiFi kasutajaliidese prototüüpimine. LoFi kasutajaliidese prototüübid ja selle eesmärgid ning eripära/omadused, HiFi kasutajaliidese prototüübid, prototüüpide testimine, testülesannete koostamine ja andmete kogumine. Reedel tegime viiekesi ära kasutajalugude diagrammid. Kuna tunnis saime kasutajalood tehtud, siis läks wireframe-ide koostamine päris kiirelt. Skeemi tegime võimalikult detailse ning võib öelda, et tegu on sisuliselt väga puust-punaseks prototüübiga. Kogu tiim jäi tööga rahule ning jääme ootama tagasisidet.

Infosüsteemid

Infosüsteemides oli jäetud vahenädalaks ülesanne kontakteeruda kliendiga ning tagasisidet küsida. Mattias kirjutas kliendile kolmapäeval ning jäime tagasisidet ootama. Tunni teemaks oli sissejuhatus andmemudeli koostamisse. Tunni praktikumis tegime loogilise andmemudeli vanas tuttavas Vertabelos. Tunni lõpuks saime oma mudeli valmis ning jääme ootama järgmist tundi, et täpsem mudel koostada.

Kümnes nädal 07.04.25-13.04.25 - Vaiko

Interaktsioonidisain

Tunnis rääkisime õppejõuga ning suutsime lõpuks selgeks teha milline meie toode on. Tunni alguses saime meeldetuletuse kuidas luua kasutajale testülesandeid. Tegime iga tiimiliikme kohta ühe testülesande. Saime oma eelneva töö kohta tagasisidet - meie wireflow skeem oli hea ja detailne kuid siiski oli mõningaid aspekte mida peame omavahel arutama ja muutma. Meie kasutajalood ei olnud piisavalt “basic”. Peaaegu iga loo peame 3-4ks jagama (kasutajalood peavad olema nii, et IGAL vajutusel on oma kasutajalugu). Järgmiseks praktikumiks peame parandama oma kasutajalood, looma iga ülesande kohta prototüübi ja neid prototüüpe testima ning andmeid koguma. Tööd on palju.

Infosüsteemid

Tunnis esitasime õppejõule oma senini tehtud tööd, me õnneks oleme infosüsteemide aine raames oma asjadega ree peal. Järgmiseks korraks peame looma ERD mudeli ning näitama ka IXD tundides tehtud tööd (oma esialgset prototüüpi, wireflow skeemi jne). Järgmine tund toimub Zoomi teel.

Muu

Saime kliendilt senise töö kohta tagasiside. Leidsime, et oli omajagu möödarääkimist ning oleksime pidanud detailsemad olema oma projektikirjelduses. Sellised pisikesed detailid jäid kirjeldamata, nt kas on toggle nupp, skeemi lõpp-punkt jne. See tagasiside andis motivatsioonile paraja paugu, aga surume edasi ja proovime võimalikult hea toote valmis saada. Praegu koostame küsimusi ja täpsustame kohti mis jäid kliendile segaseks. On ka detailsemaid asju, mille kohta meil pole veel tehnilist pädevust (kliendi soovitas luua hooki - funktsioon, server või API, kuhu väline programm saaks kirjutada tagasiside info). Me küsime kliendilt täpsustust, mida ta kujutab ette “hookina” selles kontekstis. Kahe silma vahele jäi ka pultide lisamine ning fakt, et auditooriumites võib olla mitu pulti. Me keskendusime liiga palju valele kasutajale. Meie põhifookus peaks ikkagi olema administraator, mitte õppejõud - positiivne on see, et on nüüd väga detailne informatsioon sellest mida õppejõud teeb ja kuidas tema protsess välja näeb. Tööd on meil väga palju - igas projektiga seotud aines. Peame veel nädala jooksul kliendiga suhtlema ning oma mõtted selgeks rääkima.

Üheteistkümnes nädal 14.04.25-20.04.25 - Armin ja Vaiko

Interaktsioonidisain

Interaktsioonidisainis toimus loeng detailsete prototüüpimise koostamise kohta. Teemadeks olid HiFi UI prototüübid, detailse prototüübi omadused, detailse prototüüpimise eesmärk, tüüpilised kasutajatega testimise käigus välja tulevad probleemid, prototüüpimise protsess. Kui testimise käigus tuleb välja, et seda pole tarvis ja ei ole mõistlik. Siis tuleks tellijale teada anda, et toode pole kasulik. Arvamus peab olema põhjendatud ja testimine peab olema põhjalik. Peab osutama testimistulemustele ning vigadele mida muuta, et tootega edasi minna. Õppejõu arvates ei ole meie toode kasulik, sest siiani sarnased olemas olevad tooted ei saa koolis kasutust, kuna keegi ei oska neid kasutada. Kuna meie toote skoop muutus, siis on reaalne kasu. Toote fookus ei ole mitte tavakasutajatele, vaid administraatoritele, kes seda kõike haldama peavad.

Kliendiga kohtumine

15.04.25 kliendiga kohtumisel saime kontseptsioonid läbiräägitud ja ennast kliendiga samale lehele. Kohtumisest tegime helisalvestise, mille pikkus osutus lõpuks tunniseks, ehk nüüd on midagi mille peale toetuda, kui midagi on meelest läinud või arusaamatuks jäänud. Arutasime seni tehtud tööd ja kuidas jätkata nii, et pole edaspidiseid arusaamatusi. Saime parema ülevaate, kuidas peaks/võiks meie valmis projekt välja näha ja mida teha selleks, et saavutada parim tulemus. Kliendiga läbi arutades tekkis mõlemal osapoolel häid ideid mida saime kohapeal üksteistega lahatud ja parimad lahendused välja filtreeritud. Klient annab meile vabad käed otsustada, kuidas peaks jõudma tagasiside kõikidesse seadmetesse, kas ja kuidas tagasiside kuvatakse ekraanile kasutajale.

Infosüsteemid

Selle nädala infosüsteemide loeng toimus Zoomi teel. Tunnis pidid kõik rühmad oma projekte esitlema. Meie rühm ei esitlenud, kuna selleks hetkeks ei jõudnud oma seni tehtud tööd ümber teha. Õppejõud soovis meile edu ning tegime plaani, et esitame oma tööd järgmises tunnis.

18.04.25 Ümbertegemine

18.04 hüppasime kõik oma kodudest Discordi kõnne ning hakkasime algusest peale pihta. Alustasime Infosüsteemidega. Kirjelduse ning põhiprotsessid pidime ümber tegema, sellega koos vajasid ka kõik diagrammid muutusi. Nüüdseks on meil vaid kolm põhiprotsessi. Sisuliselt sai kogu dokument ümber tehtud. Järgmisena hakkasime tegelema IxD ülesannetega. Pidime muudatusi tegema oma wireframeides ning tegime kasutajalood ümber (rohkem "barebones", iga interaktsioon tähendab uut kasutajalugu), nüüd on neid lugusid 51. Alustasime ka Figmas LoFi prototüübiga. Nüüd on veel jäänud testimine, mis jääb kahjuks järgmisesse nädalasse kuna aega lihtsalt ei ole ning peame ootama, et kõik tiimikaaslased saaksid oma prototüüp ülesande valmis.

Kaheteistkümnes nädal 21.04.25-27.04.25 - Mattias

Interaktsioonidisain

Toimus praktikum, kus saime näidata ette oma LoFi prototüüpi (osaliselt). Me ei jõudnud tehtud LoFi prototüüpimise ülesannet lõpuni, st. me ei jõudnud testülesandeid testkasutajatega läbi teha ning nende tegevust analüüsida, sest meil on siiani puudu ühe liikme testülesanne ning selle testimiseks vajalik osa prototüübist. Küll aga saime näidata teiste tehtud tööd ning too sai positiivset tagasisidet. Lubasime anda õppejõule märku, kui saame ülejäänud osa ülesandest tehtud. Edasi peame tegema HiFi prototüübi. Algul mõtlesime teha ka HiFi prototüübi Figmas, kuid õppejõud pakkus välja teha HiFi prototüüp HTML-i ja CSS-i abil, et suvel oleks vähem tööd. Peame seda tiimina arutama ja otsustama kumba varianti eelistame ning kumma teostame. Enne seda tuleb muidugi lõpetada LoFi prototüüpimise ülesanne seega oleme tegelikult nende varem mainitud tegemata asjade taga kinni.

Infosüsteemid

Saime ette näidata oma ümber tehtud töö. Tundus, et uue kontseptsiooni mõistmine ning muudatuste üle vaatamine võttis õppejõul endalgi korralikult protsessoriaega, kuna tehtud muudatuste maht oli lihtsalt niivõrd suur - praktiliselt kogu semestri vältel tehtud töö. Küll aga saime positiivset tagasisidet ning saime ka oma ERD-diagrammi ette näidata. Kõik tundus selle juureski korralik, kuid ootame andmemudelite osas veel tellija tagasisidet. Saime praktikumis kolmekesi tehtud ka CRUD maatriksi, ehk tabeli, mis näitab, millistel kasutusjuhtudel on andmebaasis vaja milliseid õiguseid (Create, Read, Update, Delete). Järgmiseks nädalaks midagi selles aines teha ei jäänud.

Kolmeteistkümnes nädal 28.04.25 - 04.05.25 - Vaiko

Interaktsioonidisain

Loeng teemal HiFi prototüüpide hindamine. Kasutatavus ja Kasulikkus. Heuristiline hindamine. Kuna meie rakenduse sihtgrupiks on administraatorid, siis lubas õppejõud meie testimise juures silma kinni pigistada, kui me ei leia kahtekümment administraatorit meie rakenduse testimiseks ja teeme selle ära vähemate testkasutajatega.

Infosüsteemid

Infosüsteemides oli viimane loeng/praktikum, järgmisel korral on eksam ning peame oma projekti kallal aine raames tehtud tööd esitlema. Loengus pidime välja valima millist arendusmetoodikat me kasutame. Jõudsime järeldusele, et teeme nii nagu praeguseni oleme teinud - waterfall-i ja SCRUM-i hübriid. Samuti vaatasime tunni jooksul tiimiga, milliseid raamistike kasutame - otsustasime react-i kasuks.

Lisaks

Nädala jooksul tegi iga liige lõpuni oma LoFi testimise. Järgmiseks nädalaks jääb LoFi testimise kokkuvõtted ja järeldused. Lisaks peame koos üle vaatama oma Infosüsteemide töö ning vajalikud muudatused hindamislehe järgi sisse viima.

Neljateistkümnes nädal 05.05.25 - 11.05.25 - Vaiko

Interaktsioonidisain

Praktikum teemal HiFi prototüüpide hindamine. Tunni jooksul tegime kõik oma testimiste kokkuvõtted - videote transkriptsioon, järeldused jne. Tegime tööd kogu 3 ja pool tundi. Õhtul saime oma aruande esitatud. Nüüd järgmiseks ongi oodata õppejõu tagasisidet ning

Infosüsteemid

07.05.25 toimus eksam, esitasime oma aine raames tehtud töö. Tagasiside oli üpris hea.

Lisaks

06.05.25 broneerisime õpperuumi ning saime kõik kokku, et vaadata üle oma Infosüsteemide senini tehtud töö ning vajalikud muudatused sisse viia. Mõned üksikud asjad olid puudu - nt olekudiagrammid, andmebaasi peamenüü jne. Samuti oli vaja koos teha slaidid meie esitluseks.

07.05.25 peale infosüsteemide eksamit broneerisime ka õpperuumi neljast kaheksani, et teha algust oma HiFi prototüübiga. See oli ikka üpris raske - esimesed kaks tundi maadlesime git-iga. Üritasime endale selgeks teha branchid ja kuidas üldse koos sellist suuremahulist projekti teha. Kui git selge, alustasime koodi kirjutamisega. See oli ka omaette ülesanne, kuna me digimeedikud pole kunagi varem React-i puutunud, siis pidime kirjutama ja õppima samal ajal. Tarkvaraarendajad õnneks olid Reactiga natukene tuttavamad. Selle nelja tunniga saime tegelikult päris hea aluse paika.

08.05.25 pärast oma kontrolltöid ja muid esitlusi, saime kella neljast tiimiga kokku ning hakkasime edasi arendama. Arendus toimus kuni kella üheksani - kuna toode on vaja vähemalt reedeks valmis saada, et nädalavahetusel lasta kasutajatel testida. Seekord läks töö juba palju edukamalt. Otsustasime kasutada Extreme Programming metoodikat - sellest metoodikast saime teada viimases ettevõtte seminaris. Jagasime suuremad lehed kahe paari peale ära, ning ühe lihtsama lehe jätsime tiimikaaslasele ise tegemiseks. Nii käib meil konstantne codereview ning on kergem git-iga tegutseda. (Kaks pead on ikka parem kui üks). Proovisime ka lovely.dev-i AI mootorit, kuid mõistsime, et selle genereeritud toote struktuuri õppimine võtab liiga kaua aega ning selle edasiarendus läheb väga raskeks. Saime valmis seadmete juhtimise ning eraldi sisse logimise user ja admin vaadetele. Pooleli on veel automatiseerimine. Suurem probleem on vaadete redigeerimisega - meil pole praegu aimugi kuidas seda arendada. Kui seda valmis ei saa siis võime proovida Figmas selle jaoks eraldi HiFi prototüübi valmis teha.

09.05.25 tegime "kodukontorit". Samamoodi XP metoodikaga discordi kaudu. Põhifookuse all on kasutajavaadete redigeerimine. Tööjaotusega tegime nii, et Martin ja Kert tegelevad ajapõhise automatiseerimisega - viimased asjad on vaja üle vaadata ja korda teha, ning kolmekesi tegeleme kasutajavaadete redigeerimisega. Siin peame kasutusele võtma uued teegid - React RnD (võimaldab lohistamist ja suuruse muutmist) ja Redux (võimaldab komponentide-vahelist sünkroonimist). Kasutajavaate redigeerimine on meie projekti puhul kõige raskem osa. Interaktsioonidisaini esitluseks me seda küll täies mahus valmis ei saa. Anname oma parima.

10.05.25 kell 01:22 öösel. või hommikul... - Mattias

Ei saanud hingerahu ja tegin umbes kella 19-st praeguseni kasutajavaate redigeerimise kallal tööd. Sain nii kaugele, et sain kõik asjad localStorage'st Reduxi store'i ümber tõstetud ja algelise redigeerimise võimaldatud. Saab seadmeid (igal seadmel indikaator ning ON ja OFF nupud) ruumi lisada, nende samade seadmete kaupa asjade suurusi muuta ja neid liigutada. Lisamiseks valmis on ka Seadme eemaldamise nupp. Optimeerisin kõige selle juures ka Routingut. Suureks saavutuseks pean seda, et kõik tehtud muudatused salvestatakse pidevalt ja kui minna seadmete juhtimise puu läbi konkreetse ruumi vaatesse, siis seal kuvatakse nupud nende asukohtade ja suurustega, nagu viimati redigeerides jäetud sai. Sain Redux-i ja Rnd library'dega vähemalt pinnapealselt tuttavaks. Kirun omaette seda, et meile kui digimeedikutele pole OOP-is frontend arenduseks vägagi olulisi asju õpetatud. Pean silmas JavaScripti raamistikke. Olgu selleks siis React või mingi muu raamistik, imelik on, et tarkvaraarendajatele on samal kursusel õpetatud ja meile pole. Või anti seda neile arendusplatvormides? Ma pole kindel. Ma olen väsinud. Head ööd.

11.05.25

Viisime läbi kasutajatestimise ning tegime esitluse Ixd tunni jaoks.

Viieteistkümnes nädal (viimane sissekanne enne juunit) 12.05.25 - 18.05.25 - Vaiko

Interaktsioonidisain

Olime esimesed kes esitasid oma tööd. Esitlus läks hästi, saime 10 punkti. Kert puudus ning peab õppejõuga eraldi rääkima. 18.05 saime ka tagasiside oma HiFi kohta, dokumendis viisime parandused sisse ning saime aine läbitud.

Lisaks

Järgmine nädal toimub eksam OOP-is kus iga tiimi liige peab näitama mis osa projektist tema tegi, selle järgi antakse ülesanded ning peame midagi projektis muutma. Nüüd on vaja ainult juunit oodata.