Overview

Iterative Model

The Iterative Model is a software development approach that focuses on refining the product through repeated cycles (iterations). Each iteration involves planning, designing, implementing, and testing, allowing for continuous improvement based on feedback.​

Incremental Model

The Incremental Model involves building the system in small, manageable sections (increments). Each increment adds functional components to the system, gradually building up to the complete product.​

Advantages and Disadvantages

Advantages:

Early detection of issues through regular testing.

Flexibility to accommodate changes in requirements.

Continuous user feedback enhances product quality.​

Disadvantages:

Requires comprehensive planning for each iteration.

Potential for increased resource consumption.

Complexity in managing multiple iterations.​

Incremental Model

Advantages:

Delivers functional software early in the development process.

Easier to test and debug smaller components.

Simplifies risk management by focusing on individual increments.​

Disadvantages:

Requires a clear and complete definition of the entire system upfront.

Integration of increments can be complex.

Changes in requirements can be challenging to implement in later stages.​

When to Use

Iterative Model

When requirements are not well understood at the beginning.

Projects that require frequent feedback and adaptability.

Large and complex projects where refinement is essential.​

Incremental Model

When requirements are well-defined and understood.

Projects that need early delivery of functional software.

When resources are available to develop and test increments separately.​

Combined Approach

In practice, combining both iterative and incremental approaches can be beneficial. This hybrid model allows for building the system in increments while also refining each increment through iterations. This approach is commonly used in Agile methodologies, such as Scrum, to enhance flexibility and product quality.

Iteratiivne mudel – Inkrementaalne mudel

Ülevaade

Iteratiivne mudel

Iteratiivne mudel on tarkvaraarenduse lähenemisviis, mis keskendub toote täiustamisele korduvate tsüklite (iteratsioonide) kaudu. Iga iteratsioon hõlmab planeerimist, disaini, rakendamist ja testimist, võimaldades pidevat täiustamist tagasiside põhjal.​

Inkrementaalne mudel

Inkrementaalne mudel hõlmab süsteemi ehitamist väikeste, hallatavate osade (inkrementide) kaupa. Iga inkrement lisab süsteemile funktsionaalseid komponente, ehitades järk-järgult täieliku toote.​

Eelised ja puudused

Iteratiivne mudel

Eelised:

• Probleemide varajane avastamine regulaarse testimise kaudu.
  

• Paindlikkus nõuete muutuste suhtes.
  

• Pidev kasutajate tagasiside parandab toote kvaliteeti.​
  

Puudused:

• Iga iteratsiooni jaoks on vaja põhjalikku planeerimist.
  

• Võib nõuda rohkem ressursse.
  

• Mitme iteratsiooni haldamine võib olla keeruline.​
  

Inkrementaalne mudel

Eelised:

• Funktsionaalne tarkvara tarnitakse varakult arendusprotsessis.
  

• Väiksemate komponentide testimine ja silumine on lihtsam.
  

• Lihtsustab riskijuhtimist, keskendudes individuaalsetele inkrementidele.​
  

Puudused:

• Vajab kogu süsteemi selget ja täielikku määratlust alguses.
  

• Inkrementide integreerimine võib olla keeruline.
  

• Nõuete muudatused võivad hilisemates etappides olla keerulised rakendada.
  

Millal kasutada

Iteratiivne mudel

 * Kui nõuded ei ole arenduse alguses täielikult selged.

•  Kui projekt nõuab regulaarset tagasisidet ja paindlikkust.
  

•  Kui tegu on suure ja keerulise projektiga, mis vajab pidevat täiustamist.
  

Inkrementaalne mudel

•  Kui nõuded on selged ja stabiilsed.
  

•  Kui on oluline varajane töötava tarkvara tarnimine.
  

•  Kui arendusmeeskond saab töötada mitme osa kallal paralleelselt.
  

Kokkuvõte / Summary

Iteratiivne ja inkrementaalne mudel on tõhusad tarkvaraarenduse meetodid, mida sageli kombineeritakse. Selline lähenemine võimaldab toota kvaliteetset tarkvara samm-sammult, säilitades samal ajal paindlikkuse ja reageerimisvõime muutuvatele nõuetele. Seda lähenemist kasutatakse laialdaselt agiilsetes metoodikates nagu Scrum ja Extreme Programming (XP).